,Lisa Uukkivi:Püüdsin sinus leida,inglit ebamaist,sel ööl tänaval,maja ees keeletult
sealt siis läbi saju koos me tasahilju,öö veetsid mu pool,
olid meeletult kuum
Meid hommik leidis ja saabus päev
ärgates vist ilmsi kuulsin seest ma siis üht häält
sa müüd siin ennas kui vana paat,lase jalga kiirelt siit,veel kui saad
Kuid siis su huuled taas mu põsel,vaigistasid mure
suudlustega katsid näo
siis tundsin,õnnelik taas olen,läitsid armutule ja et see ei lõppe
tean,et see ei lõppe eal,oo ei eal
Aimasid ehk ammu,et ma olen armund,
et teha võin kõik,mis vaid ütleb su suu
meeletuks mind muudad,silma ja su huuled
neid suudelda võiks,kaob siis aeg ja ruum
sa veel oota veidi,on tunde pool,vajab selgust see ehk veelgi
mu elutee joon,süda pole rauast,nüüd aru saan
pärast pikka vaikimist,on sulamas
Kuid siis su huuled taas mu p