Laul Huntidest
Kalev Plink / Peep Männil
Läbi talviste laante ja külmunud soode
Kus pakasest pauguvad härmatand kased
Näib lõputu rada, see lume sees lookleb
Selle lõpetab magamisase
Soed liikunud siia on koidikuveerel
Neist hommikupäikene miskit ei tea
Siia puhkama jäänud on kiskjate pere
Koht on siin nii vaikne ja hea
Refr: Piki rabaäärt looklevat seljakuvalli
Seal sörgivad rivis predaatorid hallid
Nad lähevad kuhugi vastu on tuul
Ja sealt kust nad tulid, sinna maha jäid luud
Kus kõnnumaa laiub või suured on laaned
Siin on tema kodu, siin on tema koht
On elama asunud ääremaale
Siin väiksem on ähvardav oht
On hundile sajandeid sõdasid peetud
Ja mürki on toidule segatud lisaks
Küll on teda vannutud, on teda neetud
Ta ikka on jäänud, on visa
Refr: ...
On hundiulg tekitand paljudes õudu
Ei julgetud minna siis välja kui pime
On kardetud huntide mõistust ja jõudu
Ei julgetud öelda ta nime
Ta jumalst pole, vaid saatanast loodud
Ja loitsuga kaitseti tema eest karja
Libahuntide pähe sai tüdrukuid poodud
Ja pimedus teda vaid varjas
Refr: ...
Nüüdseks alles on laaned ja alles on rabad
Ja sõda on läbi ja needus on maas
Tema koduks on metsad, siin sööb ta ja magab
Siin sigib ja järglasi saab
Läbi talviste laante ja külmunud soode
Kus pakasest pauguvad härmatand kased
Näib lõputu rada, see lume sees lookleb
Siin on tema kodu ja ase
Refr 2x